Lapsendamiskeskus Oma Pere
  • E-R 19:00 - 22:00 T 14:00 - 22:00
  • 56890150

Lapsendatu

Toetame alaealisi ja täiskasvanud lapsendatuid erinevate teenuste kaudu nagu interneti- ja telefoninõustamine, grupinõustamine, mentorlus ja psühholoogiline nõustamine. Peamised meie poole pöördumise põhjused on: lapse kohanemisraskused, lapse käitumisprobleemid, teadlikkus iseenda kohta, madal enesehinnang, soov leida päritoluperekond ja suhted päritoluperekonnaga. Teavet päritolu kohta saab maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna vastavatelt ametnikelt.

Tutvu asjakohaste materjalidega siin.

Lapsendamine peab toimuma lapse huvides

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, mis lapse sünni korral. Lapsendada saab ainult seda last, kelle vanem(ad) on andnud nõusoleku oma lapse lapsendamiseks, kelle vanem(ad) on surnud või vanema(te)lt on ära täielikult ära võetud lapse isikuhooldusõigus.

Lapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Lapsendamine ei ole lubatud, kui selle vastu räägivad lapsendaja laste või lapsendatava kaalukad huvid või kui on põhjendatud kahtlus, et lapsendaja lapsed kahjustavad lapsendatava huve. Lapsendamist otsustades hoidutakse võimaluse korral õdede ja vendade lahutamisest. Lapsendada võib ainult alaealist. Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul. Laps annab oma nõusoleku isiklikult. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Laps annab oma nõusoleku lapsendajale, kelle isik on talle teada.

Lapsendatu õigus teada oma päritolu

Alaealisel lapsendatul lapsendaja nõusolekul või täisealisel lapsendatul on õigus saada maavalitsuselt teavet lapsendamise fakti kohta. Lisaks sellele on täisealisel lapsendatul või alaealisel lapsendatul lapsendaja nõusolekul õigus saada maavalitsuselt teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui nimetatud isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks.

Kui nõusolekut teabe edastamiseks ei anta, siis peab maavalitsus andma teavet eelnimetatud isikute kohta ulatuses ja viisil, mis ei võimalda tuvastada lapsendatu bioloogilisi vanemaid, vanavanemaid, õdesid või vendi, kes ei ole teabe edastamiseks nõusolekut andnud. Kui lapsendatu soovib saada teavet oma alaealise lapsendatud bioloogilise õe või venna kohta, on õelt või vennalt nõusoleku küsimiseks vajalik lapsendaja eelnev nõusolek.

Aastatel 1970-1995 oli lubatud muuta lapse sünniaega kolme kuu võrra

Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi § 124 lg 4 kohaselt oli aastatel 1970-1995 lapsendamise saladuse hoidmiseks lapsendajate palvel lubatud erandjuhtudel muuta lapse sünnikuupäeva, kuid mitte rohkem kui kolme kuu võrra. Täpset arvu pole teada, kuid hinnanguliselt muudeti sünniaega paljudel lastel.

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 12 mõistes saab perekonnaseisuasutus parandada perekonnaseisuandmetes kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta andmete sisu või parandada juhul, kui kande aluseks olevas dokumendis oli viga. Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi kehtivuse ajal lapsele lapsendamisel antud uut sünnikuupäeva ei saa lugeda perekonnaseisutoimingute seaduse § 12 lg mõistest kirjaveaks, ebatäpsuseks või veaks kande aluseks olevas dokumendis, kuna avaldajale on antud uus sünnikuupäev tulenevalt varem kehtinud õiguslikust regulatsioonist. Seega tagantjärele sünnikuupäeva muuta ei saa, kuna selleks puudub hetkel seaduslik alus.

Lapsendamise kehtetuks tunnistamine

Kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta. Avaldus või nõusolek on kehtetu kui:

Uudised

Tere tulemast!