Lapsendamiskeskus Oma Pere
  • E-R 19:00 - 22:00 T 14:00 - 22:00
  • 56890150

Lapsendaja

Lapsendamise sammud

Alates 1. jaanuarist 2017 tegelevad siseriikliku lapsendamise korraldamisega sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse spetsialistid.

  1. Esmaseks nõustamiseks pöörduge oma piirkonna sotsiaalkindlustusameti vastava spetsialisti poole, kus täidate lapsendamise sooviavalduse ja esitate vajalikud dokumendid. Avalduse esitamine ei taga lapsendamist. Lapsendamisega tegelevate spetsialistide kontaktid.
  2. Teie pere kohta koostatakse pereuuring sotsiaalkindlustusameti spetsialisti poolt.
  3. Sobivuse korral lisab Sotsiaalkindlustusameti spetsialist teid lapsendada soovijate nimekirja ja registreerib teid kasuvanemate koolitusele PRIDE.
  4. Lapse olemasolu korral teavitab ametnik teid kirja või telefoni teel olemasolevast lapsest ja algab teie tutvumine lapsega.
  5. Lapse ja teie pere sobivuse korral esitab ametnik vastavad dokumendid kohtule, mille põhjal teeb kohus otsuse ja väljastab kohtumääruse.
  6. Jõustunud lapsendamise kohtumääruse alusel väljastab teile lapse sünnitõendi maavalitsuse rahvastikutoimingute talitus (perekonnaseisuosakond) või Tallinna Perekonnaseisuamet. Teid kantakse vanematena lapse sünniakti, soovi korral saate muuta lapse nime ja isikukoodi.
  7. Pöörduge elukohajärgse haigekassa poole lapsele ravikindlustuse vormistamiseks ja leidke lapsele sobiv perearst (kas enda oma või keegi teine).
  8. Lapsele isikut tõendava dokumendi (pass ja ID kaart) vormistamine toimub Politsei- ja Piirivalveametis.
  9. Peretoetuste (lapsendamistoetus; lapsetoetus ja lapsehooldustasu) ja vanemahüvitise vormistamiseks pöörduge Sotsiaalkindlustusameti poole. Avalduse saab esitada kohapeal, riigiportaali eesti.ee kaudu või saata posti teel.
  10. Alla 10- aastase lapse lapsendamisel on teil õigus saada 70 kalendripäeva ulatuses lapsendamis-puhkust. Puhkusel oldud aja eest on lapsendajal õigus saada ühe kalendripäeva eest 100 % keskmisest kalendripäeva tulust, mis arvestatakse lapsendamise kohtuotsusele eelneva kalendriaasta tulude alusel. Kohtumääruse alusel väljastab lapse perearst teile lapsendamislehe, mille alusel taotleb tööandja või teie ise Haigekassalt lapsendamishüvitist. Lapsendamishüvitise maksmise ajal peatub vanemahüvitise maksmine.
  11. Uurige elukohajärgselt omavalitsuselt, kas neil on kehtestatud sünnitoetus lapsendamise korral.

Nõuded lapsendajale

Lapsendamise korral hinnatakse lapsendaja ressursse: füüsilisi (tervis ja eluviisid), pedagoogilisi (teadmised lapse arenguvajaduste kohta), emotsionaalseid (isikuomadused, teadlikkus iseendast, lapsepõlvekogemused), materiaalseid (sissetulekud ja väljaminekud) ja sotsiaalseid (suhted lähisugulastega, koostöövalmidus spetsialistidega). Oluline on, et lapsendaja suudab luua lapsele turvalise arengukeskkonna, mille kaudu kasvab laps eluga toimetulevaks ning iseennast väärtustavaks inimeseks.

Lapsendamise otsustab kohus, mille ettevalmistusega tegeleb sotsiaalkindlustusamet. Toimingu käigus tutvub sotsiaalkindlustusameti ametnik lapsendada soovija elamistingimustega ja koostab pereuuringu, kus peavad olema märgitud järgmised andmed: suhted vanemate, õdede, vendade ja nende lastega lapsepõlves ja lapsendamise ettevalmistamise ajal; lapsepõlve kasvukeskkond ja praegune elukeskkond; hariduse andmed; töötamise andmed; majandusliku olukorra andmed; tervisliku seisundi andmed; huvid ja vaba aja harrastused; suhtlusringkonna kirjeldus; usuline veendumus; hoiakud ja väärtused; suhted isikutega, kellega koos elatakse; põhjus, miks soovitakse lapsendada; sugulaste ja teiste lähedaste isikute suhtumine planeeritud lapsendamisse; teadmised lastest ja nendega suhtlemise kogemus, ootused vanemaks olemise suhtes.

Võimalikud riskid

Lapsendamisega kaasneda võivad riskid on: puudulik info lapse vajaduste kohta; ebaselge lapsendamise motivatsioon; kõrged ootused lapse suhtes; enda üle- või alahindamine; ebakindluse võimendumine ja läbipõlemise oht lapse perre ootamise ajal; lapsendamisega tegelevate ametnike erinevad ootused peredele; liigne kiirustamine lapse perekonda paigutamisel; pere kohta kogutud andmete aegumine; vähesed kogemused pere kasvuruumidest rääkimisel; lapse ja pere kohanemisraskused; lapsendaja hirm eksida ja abi küsida.

Lapsendaja vanus

Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik, kuid kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus. Lapsendaja vanuse ülemist piiri pole määratud. Beebi lapsendamiseks võiks naise ülemine vanuse piir olla selline, mil bioloogiliselt on võimalik veel ise sünnitada (varased neljakümnendad), sellest vanemas eas sobib lapsendamiseks veidi suurem laps. Lapsendamine on individuaalne ja on oluline, et lapsendada soovija suudab lapse täisealiseks kasvatada.

Lapsendamise järjekord

“Lapsendamise järjekord” on rahva seas levinud müüt, mida pole olemas. Lapsendada soovijad on Eestis tervikuna kokku ligi 300 perekonda. Lapsendada soovijate seast valitakse välja lapsele sobiv perekond arvestades lapse arenguvajadusi ja pere võimalusi.

Lapsendamine Eestist

Siseriiklik lapsendamine on võimalik vaid siis, kui laps peale lapsendamise kohtumääruse jõustumist jääb elama Eestisse. Lapsendamist saab taotlejale korraldada ja ettevalmistada vaid tema elukoha riik, kodakondsus ei mõjuta kohaldatavat seadust. Seega Eesti kodanik, kes elab välismaal ja soovib lapsendada Eestist, saab lapsendada rahvusvaheliste lapsendamise reeglite järgi ja selle riigi seaduste järgi, kus riigis ta elab. Selleks tuleb pöörduda elukohajärgse riigi lapsendamist korraldava institutsiooni poole. Kontaktid on leitavad internetist.

Lapse ja pere kohanemine

Lapsele on tema sünnivanematest eraldamine suur kaotus. Laps peab elama asuma perekonda, kus on võimalused tema toetamiseks ja kasvatamiseks. Enamus vanemliku hoolitsuseta lapsi paigutatakse kodust eraldamisel turvakodusse ja sealt edasi asenduskodusse. Kõige enam võib ümberpaigutuste tõttu saada kahjustada lapse võime kiinduda, mille peamiseks põhjuseks on ühe kindla täiskasvanu puudumine. Lapsendaja peab olema valmis probleemide ilmnemisel tegelema arenguvajadustega. Raskuste korral ei tohi pere jääda üksi, vaid oluline on küsida abi lapsendamisega tegelevatelt ametnikelt, spetsialistidelt ja organisatsioonidelt. Laps väljendab oma vajadusi ja tundeid käitumise kaudu. Seega on alati oluline näha lapse käitumise (nagu jonn, viha, kurbus jne) taga põhjuseid. Last saab tõeliselt aidata täiskasvanu, kes last armastab. Sama oluline, kui vanemate armastus lapse vastu, on ema-isa omavahelised head suhted. Probleemid lapse kasvatamisel on normaalsed ja sellega puutuvad kokku kõik lapsevanemad- nii bioloogilised vanemad kui ka lapsendajad.

Oma Pere roll

Toetame lapsendajaid erinevate teenuste kaudu nii enne kui ka pärast lapsendamist. Oleme toeks ka hooldus- ja eestkosteperedele. Peamised meie poole pöördumise põhjused on: lapsendajate ettevalmistamine, lapse ja pere kohanemine, lapsele tema päritolust rääkimine, lapse arenguvajadused ja pereliikmete omavahelised suhted.

Tutvu lapsendamise käsiraamatu ja teiste asjakohaste materjalidega siin.

Lapsendamine uude perekonda

Lapsendamine uude perekonda on üks asendushoolduse vorm. Asendushooldus tähendab lapse hooldamist väljaspool tema enda perekonda.

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, mis lapse sünni korral. Lapsendada saab ainult seda last, kelle vanem(ad) on andnud nõusoleku oma lapse lapsendamiseks, kelle vanem(ad) on surnud või vanema(te)lt on täielikult ära võetud lapse hooldusõigus. Lapsendamine peab toimuma lapse huvides ja vähemalt 10-aastase või ka noorema lapse enda nõusolekul. Peresisest ja uude perekonda lapsendamist korraldavad maavalitsused, lapsendamiseelseid ja- järgseid teenuseid pakub meie ühing. Rahvusvahelise lapsendamisega, mis tähendab lapse lapsendamist välismaale või välismaalt, tegeleb sotsiaalministeerium koostöös maavalitsuste või kohalike omavalitsuste ametnikega.

Uudised

Tere tulemast!