Lapsendamiskeskus Oma Pere
  • E-R 19:00 - 22:00 T 14:00 - 22:00
  • 56890150

Artikkel EPL1

Kõik lapsendada soovijad pannakse edaspidi ühte järjekorda. Peljatakse uue süsteemi läbipaistmatust.

Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus, 6.okt.2016

Sotsiaalministeerium kavatseb järgmisest aastast lapsendamise korralduse ümber muuta. Enne oli igal maavalitsusel oma lapsendajate järjekord ja sellega tegeles üks maavalitsuse ametnik. Uuest aastast on aga kavas luua üks üle riigi kehtiv lapsendajate register, millega hakkavad tegelema sotsiaalkindlustusameti (SKA) lastekaitse üksuse neli ametnikku. Milline hakkab täpselt olema töökorraldus, ei ole veel paika pandud.

„Kuigi üleminek on kolme kuu pärast, ei ole veel selge, mis edasi saama hakkab. Lapsendajate ja lapsendamise ootel inimeste kogukond, rohkem kui 250 peret, on praegu väga ärevil ja mures, mis nende lapsendamise dokumentidest-avaldustest saab ja kuidas hakkab tööle plaanitav riiklik lapsendamise register,” sõnas lapsendajaid esindava MTÜ Oma Pere juht Aire Nurm.

Igas teises riigis on lapsendamise otsuse alus erapooletu spetsialisti vaade lapsendada soovijale.

Muretsema paneb ka uudis, et kui siiani tegid lapsendada soovijatele pereuuringuid spetsialistid, siis uue kava kohaselt hakkavad peresid hindama uued ametnikud, kes paigutavad ka lapsi perre. „Näib olevat suur huvide konflikt ja see muudab süsteemi läbipaistmatuks,” märkis Nurm. „Igas teises riigis on lapsendamise otsuse alus ikka erapooletu spetsialisti vaade lapsendada soovijale,” lisas ta.

„Pereuuringuid tehakse praegu väga erinevalt, osa maavalitsusi teeb need ise ja osa suunab pered nende vabal tahtel tasulise teenuse osutaja juurde, keda on Eestis kaks-kolm. Selline lähenemine paneb pered ebavõrdsesse olukorda, mistõttu soovime pakkuda pereuuringut tasuta kõikidele lapsendajatele,” selgitas sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo. Pereuuringu koostamine on sotsiaaltöötaja pädevuses ja seda hakkavad tegema SKA lapsendamise spetsialistid, kes saavad selleks vastava ettevalmistuse.

Ühtlustab kogu protsessi

Peale pereuuringu on lapsendajatel ka PRIDE koolitusel osalemise võimalus. Selle koolituse tulemusena antakse hinnang pere valmidusele kasvatada lapsendatud last. „Viimast ei tee SKA spetsialist ja sellega on tagatud eri pädevusega spetsialistide vaade pere valmisoleku hindamiseks. SKA spetsialisti ülesanne on lapsendaja ettevalmistamine ja hindamine. Mida paremini ta perekonda tunneb, seda lapsesõbralikumaid otsuseid on lapse perre paigutamisel võimalik teha. Ei saa eeldada, et riigi lastekaitsetöötaja ei ole oma tööd tehes erapooletu,” lausus Riisalo.

Ühtne üle riigi toimiv register tagab, et oleks selge ülevaade, kui palju on lapsendada soovivaid peresid, ja ühtlustab lapsendamise protsessi. Kui enne vaatasid lapsendamise organiseerijad peaasjalikult ringi ainult oma maakonnas, siis nüüd avaneb tõenäoliselt see vaade üle riigi.

45 last aastas

Lapsendada soovijail on aga endiselt palju küsimusi. Miks järjekorrad ei edene? Mille alusel otsuseid tehakse? Need küsimused on põhjendatud, sest Eesti lastekodudes elab veidi üle tuhande lapse, kuid viimasel ajal lapsendatakse aastas umbes 45 last. Keskmiselt viis last lapsendatakse aastas välismaale.

“Kui te tahaksite kaheksa-aastast vene keelt kõnelevat puudega poissi, siis saaksite ta juba homme.”

„Oleme lapsendada soovijate järjekorras last oodanud juba kolm ja pool aastat, aga siiani ei ole saanud isegi infot, miks midagi liikunud ei ole,” ütleb naine, kes on koos ligi 20 teise huvilisega tulnud Harju maavalitsusse lapsendamise infotundi. Tema ja ta abikaasa soovivad lapsendada kahe- kuni nelja-aastast tervet last. Pärast Harju maavalitsuses soovi registreerimist panid nad end igaks juhuks kirja ka teiste maakondade lapsendamise järjekordadesse, kuid õnn ei ole perekonda leidnud.

„Kas te tahate beebit? Kui te tahaksite kaheksa-aastast vene keelt kõnelevat puudega poissi, siis saaksite ta juba homme,” vastab infotunnis sotsiaalkindlustusameti nõunik Ly Rüüs. Tema peamine sõnum ongi, et vanemaid ja terviserikkega lapsi on alati võimalik lapsendada.

KUI LAPSELE LEITAKSE SOBIVAM PERE, SIIS JÄRJEKORD EI LOE

Praegustele ootajatele on ebaselge seegi, kuidas kujuneb nende koht uues ühtses lapsendamise järjekorras. Signe Riisalo selgitas, et perede järjekorra alus on lapsendamise sooviavalduse esitamise aeg. Kuid uut registrit tuleb võtta mitte niivõrd järjekorra, kuivõrd nimekirjana. „Iga pere ja laps on unikaalne ning pelgalt järjekorra alusel ei ole võimalik lapsi ja peresid kokku viia. Juhindutakse lapse vajadustest ning pere võimalustest ja valmisolekust. Seega on järjekord alus üksnes juhul, kui tegemist on samade ootuste ja valmisolekuga peredega. Pealegi on lapsendamise puhul tegemist elukestva otsusega kõikidele osapooltele ja see „miski”, mis on äratuntav või jääb kättesaamatuks lapse ja pere vahelise suhte tekkimisel, on tihti määravam kui mis tahes järjekord. Lapsendajate informeerimiseks oleme kavandanud maavalitsuste kaudu kirjalikku teavitust koos palvega kinnitada oma lapsendamise soov,” rääkis Riisalo.

Uudised

Tere tulemast!